воскресенье, 9 мая 2010 г.
Mäetaguse
Mäetaguse vald asub Ida-Virumaa maakonna keskosas, Jõhvi-Tartu maanteest läänes, 261 km², 1691 elanikku.
Põhiosa asub Jõhvi kõrgustikul, osalt hõlmab valla territoorium ka ümberkaudseid Alutaguse metsi ja soid (Ratva ja Seli raba). Tähelepanu pälvivad Mäetaguse seljak, Ratva (Arvila) ja Kalina järv ning Kiikla, Mäetaguse ja Pagari park.
Keskus asub Mäetaguse alevikus (664 elanikku) 20 km kaugusel maakonna keskusest.
Tuntumad külad on Arvila (18), Atsalama (77), Ereda (52), Kalina (77), Kiikla (320), Metsküla (11), Pagari (179), Rajaküla (49), Ratva (35), Tarakuse (24), Võide (40), Võrnu (62) ja Väike-Pungerja (65).
Tähtsamad loodusressursid on põlevkivi, mets ja turvas. Nendega on seotud ka põhilised tootmistegevused.
Tähtsamad ettevõtted on Estonia ja Sompa kaevandused, PÜ Mäetaguse, OÜ Ahu-Gen ja EST-KIP.
Elanikke teenindavad Mäetagusel põhikool ja lastepäevakodu, kultuurimajad Mäetagusel ja Kiiklas, raamatukogud Kiiklas, Mäetagusel ja Pagaril.
Meditsiiniteenuseid osutavad ambulatoorium Mäetagusel ja velskripunkt Kiiklas.
Sportimisvõimalusi pakuvad põhikooli võimla ja staadion.
Vaatamisväärsused
Võrnu rändrahn
Kiikla mõis, park
Kalina linnamägi
Kalina ohvritamm
Ratva langeallikas( kartsiala)
Kalina karstiala
Pagari mõis, park
Koltsina kõrtsihoone
Mäetaguse tammik
Balti pataljoni võitlejate ausammas
Mäetaguse maa-alune kalmistu
Mäetaguse karstiallikate ala
Kabelimärgi e Kellamägi
Mäetaguse park, mõis(tuntud hea kontserdikohana)
Väike-Pungerja postijaam
Muraka raba (LK)
Paikkonna kultuuritraditsioone iseloomustab puhkpilliorkestri kauaaegne tegevus.
Vallavalitsus
aadress: Mäetaguse, 41301, Mäetaguse vald
tel (033) 69 130
kodulehekülg: http://www.maetagusevv.ee/
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart
Põhiosa asub Jõhvi kõrgustikul, osalt hõlmab valla territoorium ka ümberkaudseid Alutaguse metsi ja soid (Ratva ja Seli raba). Tähelepanu pälvivad Mäetaguse seljak, Ratva (Arvila) ja Kalina järv ning Kiikla, Mäetaguse ja Pagari park.
Keskus asub Mäetaguse alevikus (664 elanikku) 20 km kaugusel maakonna keskusest.
Tuntumad külad on Arvila (18), Atsalama (77), Ereda (52), Kalina (77), Kiikla (320), Metsküla (11), Pagari (179), Rajaküla (49), Ratva (35), Tarakuse (24), Võide (40), Võrnu (62) ja Väike-Pungerja (65).
Tähtsamad loodusressursid on põlevkivi, mets ja turvas. Nendega on seotud ka põhilised tootmistegevused.
Tähtsamad ettevõtted on Estonia ja Sompa kaevandused, PÜ Mäetaguse, OÜ Ahu-Gen ja EST-KIP.
Elanikke teenindavad Mäetagusel põhikool ja lastepäevakodu, kultuurimajad Mäetagusel ja Kiiklas, raamatukogud Kiiklas, Mäetagusel ja Pagaril.
Meditsiiniteenuseid osutavad ambulatoorium Mäetagusel ja velskripunkt Kiiklas.
Sportimisvõimalusi pakuvad põhikooli võimla ja staadion.
Vaatamisväärsused
Võrnu rändrahn
Kiikla mõis, park
Kalina linnamägi
Kalina ohvritamm
Ratva langeallikas( kartsiala)
Kalina karstiala
Pagari mõis, park
Koltsina kõrtsihoone
Mäetaguse tammik
Balti pataljoni võitlejate ausammas
Mäetaguse maa-alune kalmistu
Mäetaguse karstiallikate ala
Kabelimärgi e Kellamägi
Mäetaguse park, mõis(tuntud hea kontserdikohana)
Väike-Pungerja postijaam
Muraka raba (LK)
Paikkonna kultuuritraditsioone iseloomustab puhkpilliorkestri kauaaegne tegevus.
Vallavalitsus
aadress: Mäetaguse, 41301, Mäetaguse vald
tel (033) 69 130
kodulehekülg: http://www.maetagusevv.ee/
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart
Maidla
Maidla vald asub Ida-Virumaa maakonna lääneosas, Püssi linnast lõunas; 382 km², 896 elanikku.
Valla territoorium hõlmab Purtse jõe kesk- ja ülemjooksu piirkonna (Alutaguse osa).
Asustus paikneb Soonurme ja Maidla ümbruses, mujal laiuvad metsased tasandikud ja sood: Hiiesoo, Muraka raba (LK), Sirtsi soo jt.
Keskus on Savala külas (230 elanikku), maakonnakeskuseni on 33 km.
Tuntumad külad on Aidu-Liiva (10), Aidu-Sooküla (18), Aru (11), Arupäälse (6), Aruvälja (20), Hirmuse (25), Koolma, Kulja (27), Lipu (4), Lümatu (5), Maidla (165), Mehide (12), Oandu (30), Ojamaa (2), Piilse (12), Rebu (20), Rääsa (30), Salaaru (21), Sirtsi (2), Soonurme (102), Tarumaa (13), Uniküla (104), Veneoja (16) ja Virunurme (8).
Loodusvaradest on tähtsaimad põlevkivi, turvas ja jahivarud.
Tootmistegevus on seotud põlevkivikaevandamise, metsamajanduse ja põllumajandusega.
Suuremad ettevõtted on Aidu karjäär, Maidla metskond, Savala Masinaühistu ning AS Karbo.
Elanikke teenindavad maidla põhikool, Maidla Rahvamaja, raamatukogud Maidlas Ja Soonurnes.
Meditsiiniteenuseid osutab maidla velskripunkt.
Vaatamisväärsused
Maidla mõis
Maidla muistne asukoht, kultusekivid
1905. a. ohvrite mälestuskivi Aidu-Sookülas
Sirtsi rändrahn
4 Mehide mänd
Oandu mõis
Oandu maa-alune kalmistu
Rauasulatuskoht, maa-alune kalmistu Rebu külas
Rääsa kadakas
Rauasulatuskoht, maa-alune kalmistu Tarumaa külas
Sümboolika
Valla vapi kuldne taust sümboliseerib küpse viljaga põlde, sinine ärastala aga Purtse jõge, mis valda poolitab. Kalad sümboliseerivad vee elustavat jõudu, viljakust ja küllust.
Vallavalitsus
aadress Savala küla, 42301, Maidla vald
tel (033) 25 640
kodulehekülg: www.maidlavv.ee
Valla territoorium hõlmab Purtse jõe kesk- ja ülemjooksu piirkonna (Alutaguse osa).
Asustus paikneb Soonurme ja Maidla ümbruses, mujal laiuvad metsased tasandikud ja sood: Hiiesoo, Muraka raba (LK), Sirtsi soo jt.
Keskus on Savala külas (230 elanikku), maakonnakeskuseni on 33 km.
Tuntumad külad on Aidu-Liiva (10), Aidu-Sooküla (18), Aru (11), Arupäälse (6), Aruvälja (20), Hirmuse (25), Koolma, Kulja (27), Lipu (4), Lümatu (5), Maidla (165), Mehide (12), Oandu (30), Ojamaa (2), Piilse (12), Rebu (20), Rääsa (30), Salaaru (21), Sirtsi (2), Soonurme (102), Tarumaa (13), Uniküla (104), Veneoja (16) ja Virunurme (8).
Loodusvaradest on tähtsaimad põlevkivi, turvas ja jahivarud.
Tootmistegevus on seotud põlevkivikaevandamise, metsamajanduse ja põllumajandusega.
Suuremad ettevõtted on Aidu karjäär, Maidla metskond, Savala Masinaühistu ning AS Karbo.
Elanikke teenindavad maidla põhikool, Maidla Rahvamaja, raamatukogud Maidlas Ja Soonurnes.
Meditsiiniteenuseid osutab maidla velskripunkt.
Vaatamisväärsused
Maidla mõis
Maidla muistne asukoht, kultusekivid
1905. a. ohvrite mälestuskivi Aidu-Sookülas
Sirtsi rändrahn
4 Mehide mänd
Oandu mõis
Oandu maa-alune kalmistu
Rauasulatuskoht, maa-alune kalmistu Rebu külas
Rääsa kadakas
Rauasulatuskoht, maa-alune kalmistu Tarumaa külas
Sümboolika
Valla vapi kuldne taust sümboliseerib küpse viljaga põlde, sinine ärastala aga Purtse jõge, mis valda poolitab. Kalad sümboliseerivad vee elustavat jõudu, viljakust ja küllust.
Vallavalitsus
aadress Savala küla, 42301, Maidla vald
tel (033) 25 640
kodulehekülg: www.maidlavv.ee
Lüganuse
Lüganuse vald asub Ida-Virumaa maakonna põhjaosas, 105 km², 1447 elanikku.
Hõlmab osa Kirde-Eesti rannikulavast, mida liigestab Purtse jõe alamjooksu sügav org. Purtse jõe ääres ja mujal on aluspõhjapaljandeid, Uhatul leidub ka karsti. Soome lahe ääres panga jalamil on kohati kitsas riba rannikumadalikku. Silmapaistvaim pinnavorm on Purtses asuv Hiiemägi; rohkesti on vanu rannavalle ja astanguid. Lavamaa madalad alad on laialdaselt soostunud - Hiiesoo.
Keskus on Lüganuse alevik, 531 elanikku, 28 km maakonnakeskusest.
Tuntumad külad on Aa (191), Irvala (26), Jabara (18), Kopli (16), Liimala (56), Lohkuse (7), Matka (29), Moldova (21), Mustmätta (25), Purtse (326), Varja (140) ja Voorepera (61).
Loodusvaradest on olemas turvas, liiv, kruus, paas ja kalavarud.
Olulisemad tegevusalad vallas on põllumajandus ja teenindus.
Suuremad ettevõtted on AS A-Lüganuse, AS SIGVAR, AS TORE, Varja põllumajandusühistu, Purtses asub AS Viru Rand kalakonservitehas.
Purtses on paatidele ja madala süvisega traallaevadele sobiv sadam.
Elanikke teenindavad Lüganuse keskkool, Lüganuse Rahvamaja, raamatukogud Lüganusel, Varjal ja koolis. Aas on hooldekodu.
Lüganusel on kirik.
Vaatamisväärsused
Taramäe linnus
Purtse linnus
Hiiemägi, ohvripärn
Tarakalda linnamägi
Sope maa-alune kalmistu
Kivikirst - ja tarandkalmed(Jabara küla)
Aa mõis, park
Aa männik
Alulinna linnamägi
Varja postijaam
Mustmätta kultusekivi, maa-alune kalmistu
Uhaku karstiala
Püssi park
Irvala küla kultusekivid
Valla kultuurielu iseloomustavad ajaloolise kihelkonnakeskuse traditsioonid. 1996 toimus siin ka maakonna I noore pere päev ja Lüganuse küla päev.
Sümboolika
Valla vapi värvid kujutavad merd ja põldu, kujundid sümboliseerivad talupidamist, kodusoojust ja pikaajalist hariduselu traditsiooni.
Vallavalitsus
aadress Kiviõli tee 8, 43301, Lüganuse vald
tel (033) 74 305
kodulehekülg: www.lyganusevv.ee
Hõlmab osa Kirde-Eesti rannikulavast, mida liigestab Purtse jõe alamjooksu sügav org. Purtse jõe ääres ja mujal on aluspõhjapaljandeid, Uhatul leidub ka karsti. Soome lahe ääres panga jalamil on kohati kitsas riba rannikumadalikku. Silmapaistvaim pinnavorm on Purtses asuv Hiiemägi; rohkesti on vanu rannavalle ja astanguid. Lavamaa madalad alad on laialdaselt soostunud - Hiiesoo.
Keskus on Lüganuse alevik, 531 elanikku, 28 km maakonnakeskusest.
Tuntumad külad on Aa (191), Irvala (26), Jabara (18), Kopli (16), Liimala (56), Lohkuse (7), Matka (29), Moldova (21), Mustmätta (25), Purtse (326), Varja (140) ja Voorepera (61).
Loodusvaradest on olemas turvas, liiv, kruus, paas ja kalavarud.
Olulisemad tegevusalad vallas on põllumajandus ja teenindus.
Suuremad ettevõtted on AS A-Lüganuse, AS SIGVAR, AS TORE, Varja põllumajandusühistu, Purtses asub AS Viru Rand kalakonservitehas.
Purtses on paatidele ja madala süvisega traallaevadele sobiv sadam.
Elanikke teenindavad Lüganuse keskkool, Lüganuse Rahvamaja, raamatukogud Lüganusel, Varjal ja koolis. Aas on hooldekodu.
Lüganusel on kirik.
Vaatamisväärsused
Taramäe linnus
Purtse linnus
Hiiemägi, ohvripärn
Tarakalda linnamägi
Sope maa-alune kalmistu
Kivikirst - ja tarandkalmed(Jabara küla)
Aa mõis, park
Aa männik
Alulinna linnamägi
Varja postijaam
Mustmätta kultusekivi, maa-alune kalmistu
Uhaku karstiala
Püssi park
Irvala küla kultusekivid
Valla kultuurielu iseloomustavad ajaloolise kihelkonnakeskuse traditsioonid. 1996 toimus siin ka maakonna I noore pere päev ja Lüganuse küla päev.
Sümboolika
Valla vapi värvid kujutavad merd ja põldu, kujundid sümboliseerivad talupidamist, kodusoojust ja pikaajalist hariduselu traditsiooni.
Vallavalitsus
aadress Kiviõli tee 8, 43301, Lüganuse vald
tel (033) 74 305
kodulehekülg: www.lyganusevv.ee
Lohusuu
Lohusuu vald asub Ida-Virumaa maakonna lõunaosas, Peipsi looderannikul, 102 km², 893 elanikku.
Paikneb madalal liivasel tasandikul (kunagine Peipsi järve põhi). Valla piires suubuvad Peipsisse Avijõgi ja Piilsi jõgi. Suuremat osa valla territooriumist katab mets.
Keskus on Lohusuu alevik (394 elanikku) Jõhvi – Tartu maantee ääres, 58 km maakonnakeskusest.
Tuntumad Lohusuu valla külad on Jõemetsa (28), Kalmaküla (76), Kärasi (53), Ninasi (50), Piilsi (65), Raadna (18), Separa (27), Tammispää (85) ja Vilusi (99).
Tähtsamad loodusvarud on liiv, kruus, jahi- ja kalavarud. Kalapüügiga on seotud ka suurima ettevõtte AS Peipsi Trade tootmistegevus. Majandus- ja puhkevõimalusi pakub Lohusuu kalasadam.
Elanikke teenindavad Lohusuu põhikool, Lohusuu kultuurimaja, raamatukogud Lohusuus ja Piilsis.
Meditsiiniteenuseid osutab Lohusuu velskripunkt.
Lohusuus asuvad Eesti Õigeusu kirik ja ELRKK kirik.
Puhkevõimalusi pakuvad Peipsi liivarand, Lohusuu ja Kalma baarid.
Kultuuritraditsioone viivad edasi jaanipäeva tähistamine Piilsis, Kalmakülas ja Lohusuus ning igal aastal toimuvad külapäevad. 1997.a. tähistati Lohusuus hariduse andmise 300.aastapäeva.
Vaatamisväärused
Järvevälja lutestik
Rootsi kääpad
Piilsi kalmumägi
Sümboolika
Valla vapi värvid viitavad metsadele, põldudele ja Peipsi järvele. Vaoivärvid märgivad ka paikkonna ajaloolist kuulumist Tartumaa koosseisu, sinine ja hõbedane on ka Virumaa värvid. Kaks hobuserauda vapil sümboliseerivad valla eesti ja vene kogukondi ning valda läbivat pika ajalooga maanteed. Laineline palk tähistab valla jõgesid. Õnged tähistavad kalapüüki.
Vallavalitsus
aadress: Avinurme 39, 42001, Lohusuu vald
tel (033) 93 622
kodulehekülg: www.lohusuuvv.ee
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart
Paikneb madalal liivasel tasandikul (kunagine Peipsi järve põhi). Valla piires suubuvad Peipsisse Avijõgi ja Piilsi jõgi. Suuremat osa valla territooriumist katab mets.
Keskus on Lohusuu alevik (394 elanikku) Jõhvi – Tartu maantee ääres, 58 km maakonnakeskusest.
Tuntumad Lohusuu valla külad on Jõemetsa (28), Kalmaküla (76), Kärasi (53), Ninasi (50), Piilsi (65), Raadna (18), Separa (27), Tammispää (85) ja Vilusi (99).
Tähtsamad loodusvarud on liiv, kruus, jahi- ja kalavarud. Kalapüügiga on seotud ka suurima ettevõtte AS Peipsi Trade tootmistegevus. Majandus- ja puhkevõimalusi pakub Lohusuu kalasadam.
Elanikke teenindavad Lohusuu põhikool, Lohusuu kultuurimaja, raamatukogud Lohusuus ja Piilsis.
Meditsiiniteenuseid osutab Lohusuu velskripunkt.
Lohusuus asuvad Eesti Õigeusu kirik ja ELRKK kirik.
Puhkevõimalusi pakuvad Peipsi liivarand, Lohusuu ja Kalma baarid.
Kultuuritraditsioone viivad edasi jaanipäeva tähistamine Piilsis, Kalmakülas ja Lohusuus ning igal aastal toimuvad külapäevad. 1997.a. tähistati Lohusuus hariduse andmise 300.aastapäeva.
Vaatamisväärused
Järvevälja lutestik
Rootsi kääpad
Piilsi kalmumägi
Sümboolika
Valla vapi värvid viitavad metsadele, põldudele ja Peipsi järvele. Vaoivärvid märgivad ka paikkonna ajaloolist kuulumist Tartumaa koosseisu, sinine ja hõbedane on ka Virumaa värvid. Kaks hobuserauda vapil sümboliseerivad valla eesti ja vene kogukondi ning valda läbivat pika ajalooga maanteed. Laineline palk tähistab valla jõgesid. Õnged tähistavad kalapüüki.
Vallavalitsus
aadress: Avinurme 39, 42001, Lohusuu vald
tel (033) 93 622
kodulehekülg: www.lohusuuvv.ee
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart
Kohtla-Nõmme
Kohtla-Nõmme vald asub Ida-Virumaa maakonnas Tallinn-Narva raudtee ääres, Kohtla jõe keskjooksul; 1490 elanikku.
Keskus on Kohtla-Nõmme, kaugus maakonna keskusest 17 km. Lähim linn on Kohtla-Järve.
Tähtsamad ettevõtted on Kohtla Raudteejaam, Kohtla-Nõmme Telemast.
Elanikke teenindavad Kohtla- Nõmmel põhikool, lasteaed, lastekodu, apteek, ambulatoorium, rahvamaja ja raamatukogu.
Sportimisvõimalusi pakuvad söerada ja valgustatud suusarada.
Vaatamisväärsused on endises kaevanduses asuv kaevandusmuuseum, Kohtla-Nõmme park ning Kohtla-Nõmme tamm.
Valla kultuuritraditsioone viivad edasi rahvarohked jaanituleüritused ning meeskoori "Kaevur" aastakümneid kestnud tegevus.
Keskus on Kohtla-Nõmme, kaugus maakonna keskusest 17 km. Lähim linn on Kohtla-Järve.
Tähtsamad ettevõtted on Kohtla Raudteejaam, Kohtla-Nõmme Telemast.
Elanikke teenindavad Kohtla- Nõmmel põhikool, lasteaed, lastekodu, apteek, ambulatoorium, rahvamaja ja raamatukogu.
Sportimisvõimalusi pakuvad söerada ja valgustatud suusarada.
Vaatamisväärsused on endises kaevanduses asuv kaevandusmuuseum, Kohtla-Nõmme park ning Kohtla-Nõmme tamm.
Valla kultuuritraditsioone viivad edasi rahvarohked jaanituleüritused ning meeskoori "Kaevur" aastakümneid kestnud tegevus.
Kohtla-Järve linn
Kohtla-Järve linn sai alguse ja nime Järve mõisa naabrusesse kasvavast kaevurikülast.
4.04.1947 muudeti Kohtla-Järve vabariikliku alluvusega linnaks, mis tõi kaasa täiendavate investeeringute saabumise meie kanti ja Kohtla-Järve oli sellel ajal kindlasti Eestis linn nr. 2.
Linna hiilgeaeg oligi möödunud sajandi teisel poolel ja otseselt seotud põlevkivikaevandamise ja töötlemisega.
Kohtla-Järve ametlik kodulehekülg: www.kjlv.ee
4.04.1947 muudeti Kohtla-Järve vabariikliku alluvusega linnaks, mis tõi kaasa täiendavate investeeringute saabumise meie kanti ja Kohtla-Järve oli sellel ajal kindlasti Eestis linn nr. 2.
Linna hiilgeaeg oligi möödunud sajandi teisel poolel ja otseselt seotud põlevkivikaevandamise ja töötlemisega.
Kohtla-Järve ametlik kodulehekülg: www.kjlv.ee
Kohtla vald
Kohtla vald Kohtla-Järve linna (ja tema Kukruse linnaosa) ümbruses, 101 km², 1616 elanikku.
Põhjapiir ühtib Soome lahe lõunakalda Saka-Ontika-Toila pankranniku kõrgeima ja pikima katkematu osaga, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m merepinnast, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi – 55,6 m. Siin asub ka Eesti kõrgeim, 25 meetrine Valaste juga.
1996.a. valis Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Põhja-Eesti pankranniku looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on see maakonnas riikliku kaitse all olev pankrannik 1998.a kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Panga serva palistab pidev kultuurmaistu riba, millest lõunas on madalam soostunud vöönd.
Valla ida- ja kaguserv, mis ulatuvad Jõhvi kõrgustikule, on taas kõrgemad ning enamasti põllustatud; läänes ja edelas on peamiselt metsad ja sood.
Keskus asub Järve külas (899 elanikku), kaugus maakonna keskuseni on 9 km.
Tuntumad külad on Kohtla (138), Kukruse (125), Ontika (103), Peeri (61), Roodu (42), Saka (146), Täkumetsa (24) ja Valaste (27).
Loodusvaradest on olulisemad põlevkivi, liiv ja paekivi.
Tähtsamad ettevõtted on põllumajandusühistud Järve ja SigSa, AS Pandivere Lihaühistu, AS Jõhvi Restauraator, OÜ Saka Piim.
Elanikke teenindavad põhiliselt ümbruskonna linnade munitsipaalasutused (kool, lasteaed), vallale kuuluvad rahvamaja ja raamatukogu Saka külas.
Valda teatakse Saka ja Peeri külade päevade ja traditsioonilise Saka küla jooksude korraldamise tõttu ka kaugemal.
Aktiivselt tegutseb ka Saka Pensionäride Selts “Meelespea”.
Vaatamisväärsusi on vallas peale Saka-Ontika-Toila paekalda ja selle juurde kuuluva maastikukaitseala mitmeid: arhitektuurimälestised Järve kindluselamu ja Ontika mõisahooned.
Ontikal asub ka Eesti kõrgeim - Valaste juga ja selle vaateplatvorm.
Vallavalitsus
aadress: Järve 2-10, 30331, Kohtla vald
tel. (033) 73 389
www.kohtlavv.ee
Põhjapiir ühtib Soome lahe lõunakalda Saka-Ontika-Toila pankranniku kõrgeima ja pikima katkematu osaga, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m merepinnast, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi – 55,6 m. Siin asub ka Eesti kõrgeim, 25 meetrine Valaste juga.
1996.a. valis Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Põhja-Eesti pankranniku looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on see maakonnas riikliku kaitse all olev pankrannik 1998.a kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Panga serva palistab pidev kultuurmaistu riba, millest lõunas on madalam soostunud vöönd.
Valla ida- ja kaguserv, mis ulatuvad Jõhvi kõrgustikule, on taas kõrgemad ning enamasti põllustatud; läänes ja edelas on peamiselt metsad ja sood.
Keskus asub Järve külas (899 elanikku), kaugus maakonna keskuseni on 9 km.
Tuntumad külad on Kohtla (138), Kukruse (125), Ontika (103), Peeri (61), Roodu (42), Saka (146), Täkumetsa (24) ja Valaste (27).
Loodusvaradest on olulisemad põlevkivi, liiv ja paekivi.
Tähtsamad ettevõtted on põllumajandusühistud Järve ja SigSa, AS Pandivere Lihaühistu, AS Jõhvi Restauraator, OÜ Saka Piim.
Elanikke teenindavad põhiliselt ümbruskonna linnade munitsipaalasutused (kool, lasteaed), vallale kuuluvad rahvamaja ja raamatukogu Saka külas.
Valda teatakse Saka ja Peeri külade päevade ja traditsioonilise Saka küla jooksude korraldamise tõttu ka kaugemal.
Aktiivselt tegutseb ka Saka Pensionäride Selts “Meelespea”.
Vaatamisväärsusi on vallas peale Saka-Ontika-Toila paekalda ja selle juurde kuuluva maastikukaitseala mitmeid: arhitektuurimälestised Järve kindluselamu ja Ontika mõisahooned.
Ontikal asub ka Eesti kõrgeim - Valaste juga ja selle vaateplatvorm.
Vallavalitsus
aadress: Järve 2-10, 30331, Kohtla vald
tel. (033) 73 389
www.kohtlavv.ee
Kiviõli
Kiviõli on kirde Eesti lääneserval 11,75 ruutkilomeetril asuv alla 7000 elanikuga kaunite roheliste parkide ja kahe tuhamäega ning Varinurme ja Küttejõu linnajaoga väikelinn.
Kiviõli linn sai nime tänu 1922.aastal alustatud põlevkivi kaevandamisele ja sellest põlevkiviõli valmistamisele kunagiste aktsiaseltside Eesti Kiviõli (1921 – 1940) ja Kuttejõud (1920-1940) poolt. Tootmistegevus algas pealmaa- ja hiljem allmaakaevandustes.
15.juunil 1946. aastal omistati Kiviolile linna staatus. 1957.aastast kuni 1991.aastani kuulus Kivioli uhe osana Kohtla-Jarve linna koosseisu. Iseseisev omavalitsuslik staatus taastati Kiviolile 10.jaanuaril 1991.aastal.
Kiviõli linn sai nime tänu 1922.aastal alustatud põlevkivi kaevandamisele ja sellest põlevkiviõli valmistamisele kunagiste aktsiaseltside Eesti Kiviõli (1921 – 1940) ja Kuttejõud (1920-1940) poolt. Tootmistegevus algas pealmaa- ja hiljem allmaakaevandustes.
15.juunil 1946. aastal omistati Kiviolile linna staatus. 1957.aastast kuni 1991.aastani kuulus Kivioli uhe osana Kohtla-Jarve linna koosseisu. Iseseisev omavalitsuslik staatus taastati Kiviolile 10.jaanuaril 1991.aastal.
Illuka
Illuka vald asub Ida-Virumaa maakonna kesk- ja kaguosas, ulatub Ahtme lähistelt Narva jõe ülemjooksuni, 517 km ², 1163 elanikku.
Valla keskosa on keeruka reljeefiga, seal asuvad Illuka mõhnastik ning Iisaku vallseljak, neist kagus asub Kuremägi (92m) ja teisi kõrgendikke.
Illuka mõhnastik on Eesti järvederohkemaid – siin asub Kurtna järvestik.
Hea põllumaa on Illuka ja Kurtna ümbruses, madalaid alasid lõunas ja idas katavad metsad ja sood (Puhatu soostik).
Keskus on Illuka küla, 88 elanikku. Tuntumad külad on Agusalu (16), Edivere (28), Jaama (65), Kaatermu (2), Kaidma (27), Kamarna (3), Karoli (18), Kivinõmme (16), Konsu (22), Kuningaküla (25), Kuremäe (404), Kurtna (205), Ohakvere (32), Ongassaare (18), Permisküla (16), Puhatu (31), Rausvere (56) ja Vasavere (102).
Maavarad on liiv, kruus ja põlevkivi. Mahukaim tegevus on seotud põlevkivi kaevandamisega – Ahtme ja Estonia kaevandused. Teised ettevõtted on seotud metsa ja põllumajandusega.
Elanikke teenindavad Illuka Põhikool, Kuremäe ja Kurtna raamatukogud, Kurtna lasteaed.
Vaatamisväärsused
Vasavere kääpad
Kurtna mõis, park
Illuka mõisahoone, park
Illuka mõhnastik
Edivere linnamägi
Kuremäe klooster, tamm, ohvriallikas, kääpad
Kivinõmme küla Kalevipoja haud
Kuningküla kääpad
Boroni jõe ürgorg
Kurtna järvistu
Kõnnu dendraarium
Illukal on kirik.
Pildid
Kuremäe klooster linnulennult
Sümboolika
Valla vapi punasel põhjal on hõbedase tera ja kuldse käepidemega mõõk, mis läbistab kuldset krooni. Allpool asuvad kaks säärest äralõigatud jalga.
Vapi värvid ja elemendid kujutavad legendaarse Kalevipoja lõppu Kuremäel.
Vallavalitsus
Aadress: Illuka küla, 41201, Kuremäe side
tel. (033) 92 116
e-mail: illuka@illukavv.ee
kodulehekülg: http://www.illukavv.ee/
Valla keskosa on keeruka reljeefiga, seal asuvad Illuka mõhnastik ning Iisaku vallseljak, neist kagus asub Kuremägi (92m) ja teisi kõrgendikke.
Illuka mõhnastik on Eesti järvederohkemaid – siin asub Kurtna järvestik.
Hea põllumaa on Illuka ja Kurtna ümbruses, madalaid alasid lõunas ja idas katavad metsad ja sood (Puhatu soostik).
Keskus on Illuka küla, 88 elanikku. Tuntumad külad on Agusalu (16), Edivere (28), Jaama (65), Kaatermu (2), Kaidma (27), Kamarna (3), Karoli (18), Kivinõmme (16), Konsu (22), Kuningaküla (25), Kuremäe (404), Kurtna (205), Ohakvere (32), Ongassaare (18), Permisküla (16), Puhatu (31), Rausvere (56) ja Vasavere (102).
Maavarad on liiv, kruus ja põlevkivi. Mahukaim tegevus on seotud põlevkivi kaevandamisega – Ahtme ja Estonia kaevandused. Teised ettevõtted on seotud metsa ja põllumajandusega.
Elanikke teenindavad Illuka Põhikool, Kuremäe ja Kurtna raamatukogud, Kurtna lasteaed.
Vaatamisväärsused
Vasavere kääpad
Kurtna mõis, park
Illuka mõisahoone, park
Illuka mõhnastik
Edivere linnamägi
Kuremäe klooster, tamm, ohvriallikas, kääpad
Kivinõmme küla Kalevipoja haud
Kuningküla kääpad
Boroni jõe ürgorg
Kurtna järvistu
Kõnnu dendraarium
Illukal on kirik.
Pildid
Kuremäe klooster linnulennult
Sümboolika
Valla vapi punasel põhjal on hõbedase tera ja kuldse käepidemega mõõk, mis läbistab kuldset krooni. Allpool asuvad kaks säärest äralõigatud jalga.
Vapi värvid ja elemendid kujutavad legendaarse Kalevipoja lõppu Kuremäel.
Vallavalitsus
Aadress: Illuka küla, 41201, Kuremäe side
tel. (033) 92 116
e-mail: illuka@illukavv.ee
kodulehekülg: http://www.illukavv.ee/
Iisaku
Iisaku vald asub Ida-Virumaa maakonna lõunaosas; 517 km², 1638 elanikku.
Valla territoorium on valdavalt liivase pinnaga metsarohke tasandik, mida keskosas läbib edelast kirdesse Iisaku-Illuka vallseljak, selle kõrgeim koht (98m) asub Iisakust põhja pool. Liivkatte all on rohkesti viirsavi, lõunaosas leidub luiteid.
Asustus paikneb kõrgemail aladel Narva – Tartu maantee ümbruses.
Keskus Iisaku, 32 km maakonna keskusest, 1053 elanikku. Iisakus on kirik.
Tuntumad külad on Imatu (9), Jõuga (58), Kasevälja (52), Kauksi (59), Koldamäe (10), Kuru (10), Lipniku (25), Lõpe (15), Pootsiku (30), Sõrumäe (39), Sälliku (28), Tammetaguse (26), Tärivere (59), Vaikla (96) ja Varesmetsa (43).
Olulisemad tegevusharud on seotud metsamajandusega – metsa ülestöötamise ja saematerjali tootmisega, samuti põllumajandusega. Suuremad ettevõtted on AS Ware, metskonnad Iisakus, Alajõel ja Kauksis, AS Kaleva, OÜ Mets-Siga, OÜ Kasevälja, OÜ Autod-Traktorid.
Elanikke teenindavad keskkool, lasteaed, rahvamaja, keskkooli spordisaal ning staadion, valla ja kooli raamatukogud.
Meditsiiniteenuseid osutab Iisaku ambulatoorium.
Turismivõimalusi pakuvad Kauksi rand ja turismibaas. Suurepärased on jahi- ja kalastamisvõimalused.
Vaatamisväärsused
Sõrumäe Kalmemägi
Jõuga kääbaskalmistu
Varesmetsa maa-alune kalmistu
Tärivere mägi
Iisaku fashismiohvrite vennashaud
Iisaku koduloomuuseum
Iisaku park
Katmani tammed
Kuru mänd
Kohalikke traditsioone viivad edasi Iisaku päevad.
Sümboolika
Valla vapil kajastub mets ja selle töötlemine. Vapil olev orav kajastab hoolikust, töökust ja kokkuhoidlikkust ning nendele omadustele põhinevat vallarahva tulevikulootusi.
Vallavalitsus
aadress: Tartu mnt 56, 41101, Iisaku vald
tel 33 72730 ja faks 33 72731.
kodulehekülg: www.iisakuvv.ee
Valla territoorium on valdavalt liivase pinnaga metsarohke tasandik, mida keskosas läbib edelast kirdesse Iisaku-Illuka vallseljak, selle kõrgeim koht (98m) asub Iisakust põhja pool. Liivkatte all on rohkesti viirsavi, lõunaosas leidub luiteid.
Asustus paikneb kõrgemail aladel Narva – Tartu maantee ümbruses.
Keskus Iisaku, 32 km maakonna keskusest, 1053 elanikku. Iisakus on kirik.
Tuntumad külad on Imatu (9), Jõuga (58), Kasevälja (52), Kauksi (59), Koldamäe (10), Kuru (10), Lipniku (25), Lõpe (15), Pootsiku (30), Sõrumäe (39), Sälliku (28), Tammetaguse (26), Tärivere (59), Vaikla (96) ja Varesmetsa (43).
Olulisemad tegevusharud on seotud metsamajandusega – metsa ülestöötamise ja saematerjali tootmisega, samuti põllumajandusega. Suuremad ettevõtted on AS Ware, metskonnad Iisakus, Alajõel ja Kauksis, AS Kaleva, OÜ Mets-Siga, OÜ Kasevälja, OÜ Autod-Traktorid.
Elanikke teenindavad keskkool, lasteaed, rahvamaja, keskkooli spordisaal ning staadion, valla ja kooli raamatukogud.
Meditsiiniteenuseid osutab Iisaku ambulatoorium.
Turismivõimalusi pakuvad Kauksi rand ja turismibaas. Suurepärased on jahi- ja kalastamisvõimalused.
Vaatamisväärsused
Sõrumäe Kalmemägi
Jõuga kääbaskalmistu
Varesmetsa maa-alune kalmistu
Tärivere mägi
Iisaku fashismiohvrite vennashaud
Iisaku koduloomuuseum
Iisaku park
Katmani tammed
Kuru mänd
Kohalikke traditsioone viivad edasi Iisaku päevad.
Sümboolika
Valla vapil kajastub mets ja selle töötlemine. Vapil olev orav kajastab hoolikust, töökust ja kokkuhoidlikkust ning nendele omadustele põhinevat vallarahva tulevikulootusi.
Vallavalitsus
aadress: Tartu mnt 56, 41101, Iisaku vald
tel 33 72730 ja faks 33 72731.
kodulehekülg: www.iisakuvv.ee
Avinurme
Avinurme vald asub Ida-Virumaa maakonna lõunaosas, 190 km², 1775 elanikku. Valla territoorium hõlmab metsarikka ala Alutaguse lõunaosas. Põllumaad ja asustus on koondunud moreenikühmudele ja Avijõe äärde.
Keskus on Avinurme alevikus, 63 km maakonnakeskusest, 860 elanikku.
Tuntumad külad on Adraku (126), Alekere (48), Kaevussaare (26), Kõrve (19), Kõrvemetsa (55), Kõveriku (52), Laekannu (98), Maetsma (76), Paadenurme (14), Sälliksaare (24), Tammesaare (6), Ulvi (274), Vadi (71) ja Änniksaare (26).
Loodusvaradest on olulisemad mets ja jahivarud.
Tähtsamad tegevusharud on seotud põllumajanduse ja metsandusega. Puidutöötlemisega tegelevad AS Nexus, AS E. Strauss, OÜ Alfrina, IMB Puidutoodete AS.
Elanikke teenindavad Avinurme Keskkool ja Ulvi Põhikool, raamatukogud ja klubid Avinurmes ja Ulvil, lasteaed ja lastepäevakeskus Avinurmes.
Sportimisvõimalusi pakuvad Avinurme staadion ja keskkooli võimla.
Meditsiiniteenuseid osutavad perearst Avinurmes ja velskripunkt Ulvil.
Valminud on valla üldplaneering, mis reguleerib maade kasutamist ning määratleb arengupiirkonnad.
Avinurmes on kirik.
Vaatamisväärsused
Vadi küla kääpad
Kukelinna pelgupaik
Avinurme koduloomuuseum
Ulvi küla maa-alune kalmistu
Avinurme on kuulus oma puutöökunsti (eeskätt puunõud) poolest. Puust tarbeesemeid on siin valmistatud läbi aegade.
Tammessaares oli Jüri Järveti noorpõlvekodu.
Sümboolika
Valla vapi kuuselõikeliselt poolitatud roheliselt ülaosal on hõbedane havi, hõbedasel alaosal roheline kuusnurkne täht.
Motiivide valik iseloomustab valla nime (havi nurmel), metsa ja selle töötlemist. Kuusnurkne täht viitab Tartumaa vapile ning märgib valla esmamainimisel loetletud kuut küla.
Vallavalitsus
aadress: Võidu 9, 42101, Avinurme
tel. (033) 97 431
kodulehekülg: http://www.avinurme.ee
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart
Keskus on Avinurme alevikus, 63 km maakonnakeskusest, 860 elanikku.
Tuntumad külad on Adraku (126), Alekere (48), Kaevussaare (26), Kõrve (19), Kõrvemetsa (55), Kõveriku (52), Laekannu (98), Maetsma (76), Paadenurme (14), Sälliksaare (24), Tammesaare (6), Ulvi (274), Vadi (71) ja Änniksaare (26).
Loodusvaradest on olulisemad mets ja jahivarud.
Tähtsamad tegevusharud on seotud põllumajanduse ja metsandusega. Puidutöötlemisega tegelevad AS Nexus, AS E. Strauss, OÜ Alfrina, IMB Puidutoodete AS.
Elanikke teenindavad Avinurme Keskkool ja Ulvi Põhikool, raamatukogud ja klubid Avinurmes ja Ulvil, lasteaed ja lastepäevakeskus Avinurmes.
Sportimisvõimalusi pakuvad Avinurme staadion ja keskkooli võimla.
Meditsiiniteenuseid osutavad perearst Avinurmes ja velskripunkt Ulvil.
Valminud on valla üldplaneering, mis reguleerib maade kasutamist ning määratleb arengupiirkonnad.
Avinurmes on kirik.
Vaatamisväärsused
Vadi küla kääpad
Kukelinna pelgupaik
Avinurme koduloomuuseum
Ulvi küla maa-alune kalmistu
Avinurme on kuulus oma puutöökunsti (eeskätt puunõud) poolest. Puust tarbeesemeid on siin valmistatud läbi aegade.
Tammessaares oli Jüri Järveti noorpõlvekodu.
Sümboolika
Valla vapi kuuselõikeliselt poolitatud roheliselt ülaosal on hõbedane havi, hõbedasel alaosal roheline kuusnurkne täht.
Motiivide valik iseloomustab valla nime (havi nurmel), metsa ja selle töötlemist. Kuusnurkne täht viitab Tartumaa vapile ning märgib valla esmamainimisel loetletud kuut küla.
Vallavalitsus
aadress: Võidu 9, 42101, Avinurme
tel. (033) 97 431
kodulehekülg: http://www.avinurme.ee
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart
Aseri
Aseri vald asub Ida-Virumaa maakonna loodeosas, 67,1 m², 2714 elanikku. Valla põhjaosas Soome lahe rannikul Kalvi kohal kerkib kuni 51 m kõrgune pank, Tallinna – Narva mnt piirkonnas on teine astang, mille teke on seotud tektooniliste nihetega aluspõhjas. Lõunas leidub ulatuslikke soid - Rannu ja Satsu.
Keskuseks on Aseri alevik, 39 km maakonnakeskusest, 2174 elanikku, asub Soome lahe rannikul Meriküla oja suudmes. Tuntumad külad on Aseriaru (36), Kalvi (66), Kõrkküla (36), Kõrtsialuse (36), Oru (19), Rannu (272), Kestla (50) ja Koogu (25). Kolm viimati nimetatut on mainitud 1241.a. Taani hindamisraamatus.
Tähtsaim tootmisharu on kohalikku kambriumi sinisavi kasutav tellise- ja katusekivitootmine. Uue ettevõttena tegutseb pagaritööstus.
Elanikke teenindavad Aseris keskkool, muusikakool, kultuurimaja, tervisetsehh, lasteaed ning turvakodu 35 vanurile. Raamatukogud asuvad Aseris ning Rannul. Meditsiiniteenuseid osutab Aseri ambulatoorium, samas asub ka apteek.
1996.aastal tähistas Aseri kool vilistlaste kokkutulekuga oma 90-ndat aastapäeva. Kool on kakskeelne, kuuendat aastat hakkasid keelekümblusklassis eesti keelt õppima 6-aastased venekeelsed lapsed.
Aseri tervisekeskuses tegutseva spordiklubi laste ja noorte spordikoolil on tugev maadlus- ja lauatenniseosakond. Tatjana Tљistjakova on korduvalt tulnud Eesti juunioride ja täiskasvanute meistriks. Osavõturohke on olnud traditsiooniline lauatenniseturniir Aseri Open.
Aserist 6 km loodes kõrgel kaldapealsel asub 1458.a. pärinev Kalvi linnus ja 1913.a. ehitatud hästi säilinud Kalvi mõisahoone; sealt avaneb suurepärane vaade merele. Kohalikke traditsioone aitavad säilitada alates 1985.a. toimuvad külapäevad.
Aseris on valla muuseum.
Pildid
Aseri tehas linnulennult
Aseri tehas linnulennult 2
Vaatamisväärsused
1. Klindikalda muinastee
2. Rannu-Kestla soo
3. Mustmets
4. Meriküla
5. Reeskallas
6. Kalvi rannikumadalik ja mõis
7. Kalvi loopealne
8. Metskulli talumets
9. Härjapea oja-äärne
Sümboolika
Valla vapi hõbedast talast ja astanguga jaotatud kilbi ülaosa on sinine, alaosa roheline. Sinisel väljal on hõbedane pihlakas. Vapi kujundid ja värvid viitavad merele, maismaale, pankrannikule ning selle all asuvale omapärase kooslusega lehtmetsale.
Vallavalitsus
Aadress: Kesk 5, 43401, Aseri vald
tel. (033) 52 248
ametlik kodulehekülg: http://www.aserivv.ee/
Keskuseks on Aseri alevik, 39 km maakonnakeskusest, 2174 elanikku, asub Soome lahe rannikul Meriküla oja suudmes. Tuntumad külad on Aseriaru (36), Kalvi (66), Kõrkküla (36), Kõrtsialuse (36), Oru (19), Rannu (272), Kestla (50) ja Koogu (25). Kolm viimati nimetatut on mainitud 1241.a. Taani hindamisraamatus.
Tähtsaim tootmisharu on kohalikku kambriumi sinisavi kasutav tellise- ja katusekivitootmine. Uue ettevõttena tegutseb pagaritööstus.
Elanikke teenindavad Aseris keskkool, muusikakool, kultuurimaja, tervisetsehh, lasteaed ning turvakodu 35 vanurile. Raamatukogud asuvad Aseris ning Rannul. Meditsiiniteenuseid osutab Aseri ambulatoorium, samas asub ka apteek.
1996.aastal tähistas Aseri kool vilistlaste kokkutulekuga oma 90-ndat aastapäeva. Kool on kakskeelne, kuuendat aastat hakkasid keelekümblusklassis eesti keelt õppima 6-aastased venekeelsed lapsed.
Aseri tervisekeskuses tegutseva spordiklubi laste ja noorte spordikoolil on tugev maadlus- ja lauatenniseosakond. Tatjana Tљistjakova on korduvalt tulnud Eesti juunioride ja täiskasvanute meistriks. Osavõturohke on olnud traditsiooniline lauatenniseturniir Aseri Open.
Aserist 6 km loodes kõrgel kaldapealsel asub 1458.a. pärinev Kalvi linnus ja 1913.a. ehitatud hästi säilinud Kalvi mõisahoone; sealt avaneb suurepärane vaade merele. Kohalikke traditsioone aitavad säilitada alates 1985.a. toimuvad külapäevad.
Aseris on valla muuseum.
Pildid
Aseri tehas linnulennult
Aseri tehas linnulennult 2
Vaatamisväärsused
1. Klindikalda muinastee
2. Rannu-Kestla soo
3. Mustmets
4. Meriküla
5. Reeskallas
6. Kalvi rannikumadalik ja mõis
7. Kalvi loopealne
8. Metskulli talumets
9. Härjapea oja-äärne
Sümboolika
Valla vapi hõbedast talast ja astanguga jaotatud kilbi ülaosa on sinine, alaosa roheline. Sinisel väljal on hõbedane pihlakas. Vapi kujundid ja värvid viitavad merele, maismaale, pankrannikule ning selle all asuvale omapärase kooslusega lehtmetsale.
Vallavalitsus
Aadress: Kesk 5, 43401, Aseri vald
tel. (033) 52 248
ametlik kodulehekülg: http://www.aserivv.ee/
Alajõe
Alajõe vald asub Ida-Virumaa maakonna lõunaosas, ulatub piki Peipsi põhjarannikut Uuskülast Narva jõe lähteni; 104 km², 300 elanikku. Rööbiti rannikuga kulgevad metsaga kaetud luiteahelikud, neist põhja poole jääb soostunud tasandik.
Keskus on Alajõe küla (93 elanikku), 44 km Jõhvist. Tuntumad külad on Karjamaa (21), Katase (41), Remniku (35), Smolnitsa (5), Uusküla (46) ja Vasknarva (34).
Põhilised tegevusalad on seotud turismi, kalapüügi ning kala töötlemisega. Tähtsamad ettevõtted AF Peipsi Trade ning AS Saladus.
Arenguvõimalusi pakuvad liiva, turba, jahi- ja kalavarud.
Peipsi põhjarannikul asub arvukalt suvilaid.
Vasknarvas asub paadisadam.
Elanikkonda teenindavad Alajõe rahvamaja, raamatukogu ja velskripunkt.
Vasknarvas ja Alajõel asuvad õigeusu kirikud.
Vaatamisväärsused on Vasknarva kindluse varemed ning Katase kadakas. Traditsioone aitavad alal hoida külapühad. Puhkevõimalusi Peipsi liivaluidetel koos ööbimisvõimaluste ning toitlustamisega ning toitlustamisega pakuvad aastaringselt puhkemaja Narva-Sõprus ning puhkebaas Uuskülas.
Sümboolika
Vapp - sinise võrguga kaetud kuldse kilbi alumisel poolel on sinine laineline palk, milles hõbedane kala. Vapikujundid ja -värvid viitavad valla nimele, Peipsi järvele ja Alajõele ning vallarahva jaoks tähtsale kala võrgupüügile. Vapikujundus osutab ka Alajõe valla seosele Narva regiooniga.
Vallavalitsus
Valla 8, 41001, Alajõe vald
tel. (033) 93 182
kodulehekülg: www.alajoevv.ee
Keskus on Alajõe küla (93 elanikku), 44 km Jõhvist. Tuntumad külad on Karjamaa (21), Katase (41), Remniku (35), Smolnitsa (5), Uusküla (46) ja Vasknarva (34).
Põhilised tegevusalad on seotud turismi, kalapüügi ning kala töötlemisega. Tähtsamad ettevõtted AF Peipsi Trade ning AS Saladus.
Arenguvõimalusi pakuvad liiva, turba, jahi- ja kalavarud.
Peipsi põhjarannikul asub arvukalt suvilaid.
Vasknarvas asub paadisadam.
Elanikkonda teenindavad Alajõe rahvamaja, raamatukogu ja velskripunkt.
Vasknarvas ja Alajõel asuvad õigeusu kirikud.
Vaatamisväärsused on Vasknarva kindluse varemed ning Katase kadakas. Traditsioone aitavad alal hoida külapühad. Puhkevõimalusi Peipsi liivaluidetel koos ööbimisvõimaluste ning toitlustamisega ning toitlustamisega pakuvad aastaringselt puhkemaja Narva-Sõprus ning puhkebaas Uuskülas.
Sümboolika
Vapp - sinise võrguga kaetud kuldse kilbi alumisel poolel on sinine laineline palk, milles hõbedane kala. Vapikujundid ja -värvid viitavad valla nimele, Peipsi järvele ja Alajõele ning vallarahva jaoks tähtsale kala võrgupüügile. Vapikujundus osutab ka Alajõe valla seosele Narva regiooniga.
Vallavalitsus
Valla 8, 41001, Alajõe vald
tel. (033) 93 182
kodulehekülg: www.alajoevv.ee
пятница, 7 мая 2010 г.
Sillamäe
Sillamäe – üks Eesti salapäraseim, kütkestavaim ja kiiremini arenev linn. Kaua aega oli linn külalistele suletud ja avalikkusele salastatud siin asunud sõjatööstuse tõttu. Pärast ülisalajase tootmise lõpetamist on merekaldale kompaktse planeeringu ja stiilipuhta arhitektuuriga rajatud linn avatud. Avatud nii külastajaile kui uutele ideedele: Sillamäele, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele “sillale” on loodud majanduslik vabatsoon, sadam, tegutsevad erinevad tööstusettevõtted jpm. Siit ka linna tunnuslause: Sillamäe – värskete meretuulte linn.
Jõhvi
Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks.
Narva
Narva asend kahe riigi piiril on nii selle mineviku kui tänapäeva kõige iseloomulikumaks jooneks. Siin, Narva jõe kallastel, mis oma kiireid voogusid Peipsi järvest Läänemerre kannab, asus juba keskajal ajalooline kahte tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas euroopalikku katoliiklikku Läänt slaavlaslikust õigeusklikust Idast. Piir pole aga sugugi ainult eraldusriba, vaid ka kokkupuutepunkt, kahe kultuurimaailma kohtumise ja vastastikuse mõjutamise paik.
Narvas on ajalugu materialiseerunud oma vastandlikkuses siiski terviklikus kaunis ja dramaatilises arhitektuurses ansamblis, mille sarnast pole kusagil mujal Euroopas: jõe vastaskallastel, teineteise vahetusläheduses (noolelennu või musketilasu kaugusel) kõrguvad kaks kivikolossi – saksa rüütliloss ja vene Ivangorodi kindlus.
“Ikka veel valitseb kindluste vahel, mis üksteist jõe mõlemal kaldal valvavad, intensiivne pinge; kuigi nüüd käib nende vahel ainult arhitektuuriline võistlus, püstitati mõlemad omal ajal siiski täiesti reaalsetest vajadustes lähtudes... Ida ja Lääne võimsas vastasseisus lasub Narva kohal ikka veel kangelastegude ja ajalooliste saatuste võlusära ning vaevalt see kunagi lõplikult kaob.” Nii kirjutas üle poole sajandi tagasi Narva arhitektuuri uuriv ajaloolane, rootslane Sten Karling.
Narva linn paikneb looduslikult kaunis kohas. Narva ja Ivangorodi kindluse asukohast 2 km ülesvoolu on unikaalne looduslik objekt – Narva juga, mis on oma veelaskme poolest üks suurimaid Põhja-Euroopas. Soome lahe kaldal, Narva jõe suudmes, ainult 12 kilomeetri kaugusel Narvast, asub Narva-Jõesuu. Juba XIX saj. alguses sai sellest väikesest hubasest linn-kuroordist peterburi aristokraatidel armastatud puhkekoht. Linnas asuvad sanatooriumid, hotellid, puhkekodud, kämpingud suudavad mahutada tuhandeid külalisi.
Suurepärane balneoloogiline kliima, männimets, kena rand kuldse liivaga, Läänemere jahe ja puhas vesi – kõik see teeb Narva-Jõesuu eriliselt ligitõmbavaks puhkepaigaks.
Narvas on ajalugu materialiseerunud oma vastandlikkuses siiski terviklikus kaunis ja dramaatilises arhitektuurses ansamblis, mille sarnast pole kusagil mujal Euroopas: jõe vastaskallastel, teineteise vahetusläheduses (noolelennu või musketilasu kaugusel) kõrguvad kaks kivikolossi – saksa rüütliloss ja vene Ivangorodi kindlus.
“Ikka veel valitseb kindluste vahel, mis üksteist jõe mõlemal kaldal valvavad, intensiivne pinge; kuigi nüüd käib nende vahel ainult arhitektuuriline võistlus, püstitati mõlemad omal ajal siiski täiesti reaalsetest vajadustes lähtudes... Ida ja Lääne võimsas vastasseisus lasub Narva kohal ikka veel kangelastegude ja ajalooliste saatuste võlusära ning vaevalt see kunagi lõplikult kaob.” Nii kirjutas üle poole sajandi tagasi Narva arhitektuuri uuriv ajaloolane, rootslane Sten Karling.
Narva linn paikneb looduslikult kaunis kohas. Narva ja Ivangorodi kindluse asukohast 2 km ülesvoolu on unikaalne looduslik objekt – Narva juga, mis on oma veelaskme poolest üks suurimaid Põhja-Euroopas. Soome lahe kaldal, Narva jõe suudmes, ainult 12 kilomeetri kaugusel Narvast, asub Narva-Jõesuu. Juba XIX saj. alguses sai sellest väikesest hubasest linn-kuroordist peterburi aristokraatidel armastatud puhkekoht. Linnas asuvad sanatooriumid, hotellid, puhkekodud, kämpingud suudavad mahutada tuhandeid külalisi.
Suurepärane balneoloogiline kliima, männimets, kena rand kuldse liivaga, Läänemere jahe ja puhas vesi – kõik see teeb Narva-Jõesuu eriliselt ligitõmbavaks puhkepaigaks.
четверг, 6 мая 2010 г.
Sümboolika
Valla vapil kajastub mets ja selle töötlemine. Vapil olev orav kajastab hoolikust, töökust ja kokkuhoidlikkust ning nendele omadustele põhinevat vallarahva tulevikulootusi.
Vaatamisväärsused
Sõrumäe Kalmemägi
Jõuga kääbaskalmistu
Varesmetsa maa-alune kalmistu
Tärivere mägi
Iisaku fashismiohvrite vennashaud
Iisaku koduloomuuseum
Iisaku park
Katmani tammed
Kuru mänd
Jõuga kääbaskalmistu
Varesmetsa maa-alune kalmistu
Tärivere mägi
Iisaku fashismiohvrite vennashaud
Iisaku koduloomuuseum
Iisaku park
Katmani tammed
Kuru mänd
Lääne-Viru maakonnas on 4 linna, 18 alevikku ja 365 küla.
Linnad
Kunda - Rakvere - Tamsalu - Tapa
Alevikud
Haljala - Hulja - Kadrina - Kiltsi - Laekvere - Lehtse - Lepna - Näpi - Pajusti - Rakke - Roela - Simuna - Sõmeru - Sääse - Tudu - Uhtna - Vinni - Viru-Jaagupi - Viru-Nigula - Võsu - Väike-Maarja
Külad
Aaspere - Aasu - Aasukalda - Aasumetsa - Aasuvälja - Aavere (Tamsalu) - Aavere (Väike-Maarja) - Aaviku - Aburi - Adaka - Alavere - Alekvere - Allika - Altja - Alupere - Aluvere - Ama - Andi - Andja - Anguse - Annikvere - Ao - Aravuse - Arbavere - Aresi - Arkna - Arukse - Aruküla - Aruvälja - Assamalla - Auküla - Avanduse - Avispea - Ebavere - Edru - Eesküla - Eipri - Eisma - Emumäe - Eru - Essu - Haili - Hirla - Hõbeda - Härjadi - Idavere - Iila - Ilistvere - Ilumäe - Imastu - Imukvere - Inju - Joandu - Jootme - Jõepere - Jõetaguse - Jäneda - Järni - Järsi - Järvajõe - Jäätma (Rakke) - Jäätma (Sõmeru) - Kaarli - Kaasiksaare - Kaavere - Kabeli - Kadapiku (Kadrina) - Kadapiku (Tamsalu) - Kadiküla - Kadila - Kaeva - Kakumäe - Kakuvälja - Kaliküla - Kallukse - Kamariku - Kandle - Kanguristi - Kannastiku - Kantküla - Karepa - Karitsa - Karivärava - Karkuse (Tapa) - Karkuse (Vinni) - Karula - Karunga - Katela - Katku - Kaukvere - Kavastu - Kehala - Kellamäe - Kellavere - Kerguta - Kihlevere - Kiku - Kisuvere - Kitsemetsa - Kiva - Kiviküla - Kloodi - Koeravere - Kohala - Kohala-Eesküla - Koila (Rakke) - Koila (Viru-Nigula) - Koljaku - Koluvere - Koolimäe - Koonu - Koovälja - Koplitaguse - Korjuse - Kosta - Kuie - Kulina - Kullaaru - Kullenga - Kunda - Kurna - Kursi - Kurtna - Kuru - Kutsala - Kuura - Kõldu - Kõpsta - Kõrgemäe - Kõrma - Kõrveküla - Kõrveküla - Kännuküla - Kärmu - Kärsa - Käru - Käsmu - Küti - Lahe - Lahu - Lammasküla - Lante - Lasila - Lasinurme - Lauli - Lavi - Leikude - Lemmküla - Lepiku - Letipea - Levala - Lihulõpe - Liiguste - Liigvalla - Liivaküla - Linnape - Linnuse - Lobi - Loksa - Loksu - Lokuta - Loobu - Luusika - Lähtse - Läpi - Läsna - Läste - Mahu - Malla - Marinu - Metsanurga - Metsavälja - Metsiku - Metskaevu - Miila - Moe - Moora - Muike - Muru - Mustoja - Muuga - Mõdriku - Mõedaka - Mõisamaa - Mõndavere - Mädapea - Mäetaguse - Mäiste - Männikvälja - Mäo - Määri - Müüriku - Nadalama - Naistevälja - Natturi - Neeruti - Noonu - Nugeri - Nurkse - Nurme - Nurmetu - Nõmme - Nõmmise - Nõmmküla - Nõmmküla - Näo - Oandu - Obja - Ohepalu - Ojaküla - Olju - Orguse - Orutaguse - Paasi - Paasküla - Paasvere - Paatna - Pada - Pada-Aruküla - Padaküla - Padu - Pajuveski - Palasi - Palmse - Pandivere - Papiaru - Pariisi - Pärna - Patika - Pedassaare - Pehka - Pihlaspea - Piibe - Piilu - Piira - Piisupi - Pikaristi - Pikevere - Porkuni - Pruuna - Pudivere - Puka - Põdrangu - Põdruse - Põima - Põlula - Päide - Rabasaare - Raeküla - Rahkla (Laekvere) - Rahkla (Sõmeru) - Raigu - Räitsvere - Rajaküla - Rasivere - Räsna - Rastla - Raudla - Raudlepa - Raudvere - Ridaküla - Ristiküla - Rohu - Roodevälja - Rutja - Rõmeda - Rägavere (Sõmeru) - Rägavere (Tapa) - Räsna - Rünga - Saara - Sae - Sagadi - Saiakopli - Saksi - Sakussaare - Salatse - Salda - Salla - Salutaguse - Sämi - Sämi-Tagaküla - Samma - Saukse - Sauste - Sauvälja - Savalduma - Selja - Siberi - Simunamäe - Sirevere - Sooaluse - Soonuka - Sootaguse (Laekvere) - Sootaguse (Rakke) - Suigu - Suure-Rakke - Taaravainu - Tammiku (Rakke) - Tammiku (Vinni) - Tatruse - Tepelvälja - Tidriku - Tiigi - Tirbiku - Tobia - Tokolopi - Toolse - Toomika - Toomla - Triigi - Tõõrakõrve - Tõrma - Tõrremäe - Tõugu - Tüükri - Türje - Ubja - Udriku - Uku - Uljaste - Ulvi - Undla - Unukse - Ussimäe - Uudeküla - Uuemõisa - Uusküla - Vadiküla - Vaeküla - Vahakulmu - Vaiatu - Vainupea - Vajangu - Vanamõisa - Vana-Vinni - Vandu - Vao - Varangu (Väike-Maarja) - Varangu (Haljala) - Varudi - Varudi-Altküla - Varudi-Vanaküla - Vassivere - Vasta - Vatku - Veadla - Veltsi - Venevere - Vergi - Vetiku - Vihula - Viitna - Vila - Villakvere - Viru-Kabala - Vistla - Vohnja- Voore - Vorsti - Võduvere - Võhma (Sõmeru) - Võhma (Vihula) - Võhmetu - Võhmuta - Võhu - Võipere - Võivere - Võle - Võrkla - Võsupere - Väike-Rakke - Väike-Tammiku - Äntu - Ärina
Kunda - Rakvere - Tamsalu - Tapa
Alevikud
Haljala - Hulja - Kadrina - Kiltsi - Laekvere - Lehtse - Lepna - Näpi - Pajusti - Rakke - Roela - Simuna - Sõmeru - Sääse - Tudu - Uhtna - Vinni - Viru-Jaagupi - Viru-Nigula - Võsu - Väike-Maarja
Külad
Aaspere - Aasu - Aasukalda - Aasumetsa - Aasuvälja - Aavere (Tamsalu) - Aavere (Väike-Maarja) - Aaviku - Aburi - Adaka - Alavere - Alekvere - Allika - Altja - Alupere - Aluvere - Ama - Andi - Andja - Anguse - Annikvere - Ao - Aravuse - Arbavere - Aresi - Arkna - Arukse - Aruküla - Aruvälja - Assamalla - Auküla - Avanduse - Avispea - Ebavere - Edru - Eesküla - Eipri - Eisma - Emumäe - Eru - Essu - Haili - Hirla - Hõbeda - Härjadi - Idavere - Iila - Ilistvere - Ilumäe - Imastu - Imukvere - Inju - Joandu - Jootme - Jõepere - Jõetaguse - Jäneda - Järni - Järsi - Järvajõe - Jäätma (Rakke) - Jäätma (Sõmeru) - Kaarli - Kaasiksaare - Kaavere - Kabeli - Kadapiku (Kadrina) - Kadapiku (Tamsalu) - Kadiküla - Kadila - Kaeva - Kakumäe - Kakuvälja - Kaliküla - Kallukse - Kamariku - Kandle - Kanguristi - Kannastiku - Kantküla - Karepa - Karitsa - Karivärava - Karkuse (Tapa) - Karkuse (Vinni) - Karula - Karunga - Katela - Katku - Kaukvere - Kavastu - Kehala - Kellamäe - Kellavere - Kerguta - Kihlevere - Kiku - Kisuvere - Kitsemetsa - Kiva - Kiviküla - Kloodi - Koeravere - Kohala - Kohala-Eesküla - Koila (Rakke) - Koila (Viru-Nigula) - Koljaku - Koluvere - Koolimäe - Koonu - Koovälja - Koplitaguse - Korjuse - Kosta - Kuie - Kulina - Kullaaru - Kullenga - Kunda - Kurna - Kursi - Kurtna - Kuru - Kutsala - Kuura - Kõldu - Kõpsta - Kõrgemäe - Kõrma - Kõrveküla - Kõrveküla - Kännuküla - Kärmu - Kärsa - Käru - Käsmu - Küti - Lahe - Lahu - Lammasküla - Lante - Lasila - Lasinurme - Lauli - Lavi - Leikude - Lemmküla - Lepiku - Letipea - Levala - Lihulõpe - Liiguste - Liigvalla - Liivaküla - Linnape - Linnuse - Lobi - Loksa - Loksu - Lokuta - Loobu - Luusika - Lähtse - Läpi - Läsna - Läste - Mahu - Malla - Marinu - Metsanurga - Metsavälja - Metsiku - Metskaevu - Miila - Moe - Moora - Muike - Muru - Mustoja - Muuga - Mõdriku - Mõedaka - Mõisamaa - Mõndavere - Mädapea - Mäetaguse - Mäiste - Männikvälja - Mäo - Määri - Müüriku - Nadalama - Naistevälja - Natturi - Neeruti - Noonu - Nugeri - Nurkse - Nurme - Nurmetu - Nõmme - Nõmmise - Nõmmküla - Nõmmküla - Näo - Oandu - Obja - Ohepalu - Ojaküla - Olju - Orguse - Orutaguse - Paasi - Paasküla - Paasvere - Paatna - Pada - Pada-Aruküla - Padaküla - Padu - Pajuveski - Palasi - Palmse - Pandivere - Papiaru - Pariisi - Pärna - Patika - Pedassaare - Pehka - Pihlaspea - Piibe - Piilu - Piira - Piisupi - Pikaristi - Pikevere - Porkuni - Pruuna - Pudivere - Puka - Põdrangu - Põdruse - Põima - Põlula - Päide - Rabasaare - Raeküla - Rahkla (Laekvere) - Rahkla (Sõmeru) - Raigu - Räitsvere - Rajaküla - Rasivere - Räsna - Rastla - Raudla - Raudlepa - Raudvere - Ridaküla - Ristiküla - Rohu - Roodevälja - Rutja - Rõmeda - Rägavere (Sõmeru) - Rägavere (Tapa) - Räsna - Rünga - Saara - Sae - Sagadi - Saiakopli - Saksi - Sakussaare - Salatse - Salda - Salla - Salutaguse - Sämi - Sämi-Tagaküla - Samma - Saukse - Sauste - Sauvälja - Savalduma - Selja - Siberi - Simunamäe - Sirevere - Sooaluse - Soonuka - Sootaguse (Laekvere) - Sootaguse (Rakke) - Suigu - Suure-Rakke - Taaravainu - Tammiku (Rakke) - Tammiku (Vinni) - Tatruse - Tepelvälja - Tidriku - Tiigi - Tirbiku - Tobia - Tokolopi - Toolse - Toomika - Toomla - Triigi - Tõõrakõrve - Tõrma - Tõrremäe - Tõugu - Tüükri - Türje - Ubja - Udriku - Uku - Uljaste - Ulvi - Undla - Unukse - Ussimäe - Uudeküla - Uuemõisa - Uusküla - Vadiküla - Vaeküla - Vahakulmu - Vaiatu - Vainupea - Vajangu - Vanamõisa - Vana-Vinni - Vandu - Vao - Varangu (Väike-Maarja) - Varangu (Haljala) - Varudi - Varudi-Altküla - Varudi-Vanaküla - Vassivere - Vasta - Vatku - Veadla - Veltsi - Venevere - Vergi - Vetiku - Vihula - Viitna - Vila - Villakvere - Viru-Kabala - Vistla - Vohnja- Voore - Vorsti - Võduvere - Võhma (Sõmeru) - Võhma (Vihula) - Võhmetu - Võhmuta - Võhu - Võipere - Võivere - Võle - Võrkla - Võsupere - Väike-Rakke - Väike-Tammiku - Äntu - Ärina
Lääne-Virumaa Rahvastik
Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 Lääne-Viru maakonnas oli 66838 elanikku.
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Lääne-Viru maakonnas oli 66 464 elanikku.Neist 46,2% oli mehed ning 53,8% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,5‰, suremuse üldkordaja 13,8‰ ja loomulik iive -4,3‰. 84,8% elanikest oli eestlased, 10,7% venelased, 1,4% ukrainlased ja 1,5% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,5%, tööealisi (vanuses 15-64) 66,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,8%. Töötuse määr oli 5,8%. Elanike tihedus oli 19,3 in/km².
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 Lääne-Viru maakonnas oli 66838 elanikku.
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Lääne-Viru maakonnas oli 66 464 elanikku.Neist 46,2% oli mehed ning 53,8% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,5‰, suremuse üldkordaja 13,8‰ ja loomulik iive -4,3‰. 84,8% elanikest oli eestlased, 10,7% venelased, 1,4% ukrainlased ja 1,5% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,5%, tööealisi (vanuses 15-64) 66,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,8%. Töötuse määr oli 5,8%. Elanike tihedus oli 19,3 in/km².
Lääne-Virumaa
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Lääne-Viru maakond asub Põhja-Eestis. Lääne-Virumaa piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva, ning läänes Järva ja Harju maakonnaga.
Ida-Viru maakonnas on 7 linna, 1 alev, 14 alevikku ja 217 küla.
Linnad
Jõhvi - Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe
Alevid
Kohtla-Nõmme
Alevikud
Aseri - Avinurme - Erra - Iisaku - Lohusuu - Lüganuse - Mäetaguse - Olgina - Sinimäe - Sonda - Tammiku - Toila - Tudulinna - Voka
Külad
Aa - Adraku - Agusalu - Aidu - Aidu-Liiva - Aidu-Nõmme - Aidu-Sooküla - Alajõe - Alekere - Alliku - Altküla - Amula - Apandiku - Aruküla (Maidla) - Aruküla (Mäetaguse) - Arumäe - Arupäälse - Aruvälja - Arvila - Aseriaru - Atsalama - Auvere - Edise - Edivere - Ereda - Erra-Liiva - Hiiemetsa - Hirmuse - Hundinurga - Illuka - Ilmaste - Imatu - Irvala - Jaama - Jabara - Jõemetsa - Jõetaguse - Jõhvi - Jõuga - Järve - Kaasikaia - Kaasikvälja - Kaatermu - Kabelimetsa - Kaevussaare - Kahula - Kaidma - Kalina - Kalmaküla - Kalvi - Kamarna - Karjamaa - Karoli - Kasevälja - Katase - Kauksi - Kellassaare - Kestla - Kiikla - Kiissa - Kivinõmme - Kohtla - Koldamäe - Koljala - Konju - Konsu - Koogu - Koolma - Kopli - Kose - Kotinuka - Kõveriku - Kudruküla - Kukruse - Kulja - Kuningaküla - Kuremäe - Kurtna (Illuka) - Kuru - Kõrkküla - Kõrtsialuse - Kõrve - Kõrvemetsa - Kärasi - Laagna - Laekannu - Lemmaku - Lepiksaare - Liimala - Liivakünka - Linna - Lipniku - Lipu - Lohkuse - Lõpe - Lümatu - Maetsma - Maidla - Martsa - Matka - Mehide - Meriküla - Metsamägara - Metsküla - Mäetaguse - Mõisamaa - Moldova - Mustanina - Mustmätta - Ninasi - Nüri - Oandu - Ohakvere - Ojamaa - Ongassaare - Ontika - Oonurme - Oru - Paadenurme - Paate - Pagari - Pajualuse - Pargitaguse - Pauliku - Peeri - Peeterristi - Peressaare - Perjatsi - Permisküla - Piilse - Piilsi - Pikati - Pimestiku - Pootsiku - Puhatu - Puhkova - Purtse - Puru - Pühajõe - Päite - Raadna - Rajaküla - Rannapungerja - Rannu - Ratva - Rausvere - Rebu - Remniku - Roodu - Roostoja - Rääsa - Sahargu - Saka - Salaküla - Satsu - Savala - Separa - Servaääre - Sirtsi - Smolnitsa - Soldina - Sompa (Jõhvi) - Soonurme - Sõrumäe - Sõtke - Sälliksaare - Sälliku - Tagajõe - Taga-Roostoja - Tammessaare - Tammetaguse - Tammispää - Tarakuse - Tarumaa - Tõrvajõe - Täkumetsa - Tärivere - Udria - Uhe - Uikala - Uljaste - Ulvi - Uniküla - Uusküla - Vadi - Vaikla - Vainu - Vaivara - Vaivina - Valaste - Varesmetsa - Varinurme - Varja - Vasavere - Vasknarva - Veneoja - Vilusi - Virunurme - Vitsiku - Vodava - Voka - Voorepera - Võhma - Võide - Võrnu - Väike-Pungerja - Änniksaare
Jõhvi - Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe
Alevid
Kohtla-Nõmme
Alevikud
Aseri - Avinurme - Erra - Iisaku - Lohusuu - Lüganuse - Mäetaguse - Olgina - Sinimäe - Sonda - Tammiku - Toila - Tudulinna - Voka
Külad
Aa - Adraku - Agusalu - Aidu - Aidu-Liiva - Aidu-Nõmme - Aidu-Sooküla - Alajõe - Alekere - Alliku - Altküla - Amula - Apandiku - Aruküla (Maidla) - Aruküla (Mäetaguse) - Arumäe - Arupäälse - Aruvälja - Arvila - Aseriaru - Atsalama - Auvere - Edise - Edivere - Ereda - Erra-Liiva - Hiiemetsa - Hirmuse - Hundinurga - Illuka - Ilmaste - Imatu - Irvala - Jaama - Jabara - Jõemetsa - Jõetaguse - Jõhvi - Jõuga - Järve - Kaasikaia - Kaasikvälja - Kaatermu - Kabelimetsa - Kaevussaare - Kahula - Kaidma - Kalina - Kalmaküla - Kalvi - Kamarna - Karjamaa - Karoli - Kasevälja - Katase - Kauksi - Kellassaare - Kestla - Kiikla - Kiissa - Kivinõmme - Kohtla - Koldamäe - Koljala - Konju - Konsu - Koogu - Koolma - Kopli - Kose - Kotinuka - Kõveriku - Kudruküla - Kukruse - Kulja - Kuningaküla - Kuremäe - Kurtna (Illuka) - Kuru - Kõrkküla - Kõrtsialuse - Kõrve - Kõrvemetsa - Kärasi - Laagna - Laekannu - Lemmaku - Lepiksaare - Liimala - Liivakünka - Linna - Lipniku - Lipu - Lohkuse - Lõpe - Lümatu - Maetsma - Maidla - Martsa - Matka - Mehide - Meriküla - Metsamägara - Metsküla - Mäetaguse - Mõisamaa - Moldova - Mustanina - Mustmätta - Ninasi - Nüri - Oandu - Ohakvere - Ojamaa - Ongassaare - Ontika - Oonurme - Oru - Paadenurme - Paate - Pagari - Pajualuse - Pargitaguse - Pauliku - Peeri - Peeterristi - Peressaare - Perjatsi - Permisküla - Piilse - Piilsi - Pikati - Pimestiku - Pootsiku - Puhatu - Puhkova - Purtse - Puru - Pühajõe - Päite - Raadna - Rajaküla - Rannapungerja - Rannu - Ratva - Rausvere - Rebu - Remniku - Roodu - Roostoja - Rääsa - Sahargu - Saka - Salaküla - Satsu - Savala - Separa - Servaääre - Sirtsi - Smolnitsa - Soldina - Sompa (Jõhvi) - Soonurme - Sõrumäe - Sõtke - Sälliksaare - Sälliku - Tagajõe - Taga-Roostoja - Tammessaare - Tammetaguse - Tammispää - Tarakuse - Tarumaa - Tõrvajõe - Täkumetsa - Tärivere - Udria - Uhe - Uikala - Uljaste - Ulvi - Uniküla - Uusküla - Vadi - Vaikla - Vainu - Vaivara - Vaivina - Valaste - Varesmetsa - Varinurme - Varja - Vasavere - Vasknarva - Veneoja - Vilusi - Virunurme - Vitsiku - Vodava - Voka - Voorepera - Võhma - Võide - Võrnu - Väike-Pungerja - Änniksaare
Ida-Virumaa Rahvastik
Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Ida-Viru maakonnas oli 173 777 elanikku. Neist 44,8% oli mehed ning 55,2% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,4‰, suremuse üldkordaja 15,3‰ ja loomulik iive -5,9‰. 19,9% elanikest oli eestlased, 70,8% venelased, 2,7% ukrainlased, 2,8% valgevenelased ja 1,4% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,2%. Töötuse määr oli 16,2%. Elanike tihedus oli 52 in/km².
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Ida-Viru maakonnas oli 173 777 elanikku. Neist 44,8% oli mehed ning 55,2% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,4‰, suremuse üldkordaja 15,3‰ ja loomulik iive -5,9‰. 19,9% elanikest oli eestlased, 70,8% venelased, 2,7% ukrainlased, 2,8% valgevenelased ja 1,4% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,2%. Töötuse määr oli 16,2%. Elanike tihedus oli 52 in/km².
Подписаться на:
Сообщения (Atom)