Ida-Viru loodus

Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.
Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgiem osa - Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik.
Soome lahe rannikut äärestab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavil asub Eesti kõrgeim, 20-25 m kõrgune Valaste juga.
Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv.
Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.
Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad, kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist).
Ida-Viru maakonnas on Eesti kõige suurem järvestik - Kurtna järvestik.
Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm. veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.
Maavaradest leidub põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.