Narva

Narva asend kahe riigi piiril on nii selle mineviku kui tänapäeva kõige iseloomulikumaks jooneks. Siin, Narva jõe kallastel, mis oma kiireid voogusid Peipsi järvest Läänemerre kannab, asus juba keskajal ajalooline kahte tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas euroopalikku katoliiklikku Läänt slaavlaslikust õigeusklikust Idast. Piir pole aga sugugi ainult eraldusriba, vaid ka kokkupuutepunkt, kahe kultuurimaailma kohtumise ja vastastikuse mõjutamise paik.

Narvas on ajalugu materialiseerunud oma vastandlikkuses siiski terviklikus kaunis ja dramaatilises arhitektuurses ansamblis, mille sarnast pole kusagil mujal Euroopas: jõe vastaskallastel, teineteise vahetusläheduses (noolelennu või musketilasu kaugusel) kõrguvad kaks kivikolossi – saksa rüütliloss ja vene Ivangorodi kindlus.
“Ikka veel valitseb kindluste vahel, mis üksteist jõe mõlemal kaldal valvavad, intensiivne pinge; kuigi nüüd käib nende vahel ainult arhitektuuriline võistlus, püstitati mõlemad omal ajal siiski täiesti reaalsetest vajadustes lähtudes... Ida ja Lääne võimsas vastasseisus lasub Narva kohal ikka veel kangelastegude ja ajalooliste saatuste võlusära ning vaevalt see kunagi lõplikult kaob.” Nii kirjutas üle poole sajandi tagasi Narva arhitektuuri uuriv ajaloolane, rootslane Sten Karling.

Narva linn paikneb looduslikult kaunis kohas. Narva ja Ivangorodi kindluse asukohast 2 km ülesvoolu on unikaalne looduslik objekt – Narva juga, mis on oma veelaskme poolest üks suurimaid Põhja-Euroopas. Soome lahe kaldal, Narva jõe suudmes, ainult 12 kilomeetri kaugusel Narvast, asub Narva-Jõesuu. Juba XIX saj. alguses sai sellest väikesest hubasest linn-kuroordist peterburi aristokraatidel armastatud puhkekoht. Linnas asuvad sanatooriumid, hotellid, puhkekodud, kämpingud suudavad mahutada tuhandeid külalisi.
Suurepärane balneoloogiline kliima, männimets, kena rand kuldse liivaga, Läänemere jahe ja puhas vesi – kõik see teeb Narva-Jõesuu eriliselt ligitõmbavaks puhkepaigaks.